Hiljaaegu skoorisin ma Mallukalt ühe nahktagi, mille muretsemist ma olen koguaeg edasi lükanud, öeldes: “Miinus viie kilo pärast! Mitte varem!” Umbes nagu porgand nööri otsas. Aga kuna see tagi sai müstilisel kombel minu omaks, I have wore the shit out of it. Õnneks on muidugi ilmad ka head soojad ja nahktagis on iseenesest päris palav. Uued päiksekad muretsesin ka. Mõnedel naistel on värk kingadega. Minul on värk käekottide ja päiksekatega. Aga ma tahtsin selliseid lenduriprille noh. Pildilt pole aru saada, aga nii prillid kui tagi on pruunid. Kõrvas olid ka ilusad pruunide liblikatega kõrvarõngad, mille meheõde jõuludeks kinkis, aga Mila suutis neile juba üks-null ära teha.
Niisiis tundub, et selle kevade värvid on pruun ja pruun. Üllatuslik.
3 thoughts on “märtsi stiil”
Peaks oma nahkjaki ka välja otsima siis. Ülehomme, kui päikest lubavad…
Sa näed täiega äge välja, Daki! Kusjuures, lähen täna juuksurisse ja esialgne plaan oli korralikum lõikus, mingisugune bob-summerstyle, aga kardan, et kui juuksuritooli istun, saab argus võitu ja palun vaid otsi lõigata.
Liana, tugevust! Radikaalsed soengumuutused on tegelt lahedad.
Ha, Luize, siis oleme ühtekad!