7 kuud päisepilte

Mulle hullult meeldivad blogid, kus autor oskab/viitsib aeg-ajalt päisepilte teha ja vahetada. Iga kord on kuu alguses põnev vaatamas käia, millega on Dooce üllatanud või kas LJB on vahepeal midagi uut valmis nikerdanud. Ma pole muidugi asjade tegemises nii osav kui Dooce jt, aga sellegipoolest olen nüüd viimased pool aastat päisepiltidega mässanud, mida riiderist lugejad võib-olla tähelegi pole pannud.

Kuna ma olen Photoshopis kohe eritiii algaja, siis muidugi näitavad minu päisepildid seda. Aga katsetada meeldib mulle ikkagi. Olen püüdnud oma “käekirja” leida ja tundub, et vektorgraafikast võib veel alles und näha, mul tuleb pigem välja (kui tuleb) piltide kreisiks töötlemine ja teksti juurde lisamine. Vahepeal lähevad pildid kreisiks tahtmatult.

Vahel mängisin isegi mõttega lasta kellelgi teisel päisepilte nokerdada, andekaid disainertuttavaid on mul küll, aga kuidagi pole selleni jõudnud ja ise katsetada on ka lahe.

Siin on mu esimesed seitse mastheadi, augustist märtsini. Juuli pilt oli ka, aga on kuskile juba ära paigutatud. Augusti omas kasutasin tädi väikest lambapoega, kellele oleks hoovi peal kogemata peale astunud, sest ta sõi köögi akna all ristikheina tšillilt.

Nagu näha, armastan ma väga puid kasutada. Septembri pilti käisin spetsiaalselt otsimas, leidsin lõpuks Pikakari rannast täpselt sellise pihlaka nagu vaimusilmas ette nägin.

Oktoobri pilti käisin ka spetsiaalselt pildistamas, sest mul oli kompa vaimusilmas juba valmis pandud. Pidi olema lomp, värvilised lehed ja üks minu paljudest kummipardikestest. Nii ma siis toppisin Mila vankrisse ja läksin tuult ja tormi trotsides ilusal päiksepaistelisel päeval Stromkale lompi ja lehti otsima. Tuul puhus silmad-suud liiva täis ja Mila vankrist minema, aga pilt sai tehtud.

Novembri pilt läks mul üldse meelest ja kui ükskord november käes oli, oli mul Photoshopi trial parasjagu läbi saanud, nii ma siis viskasin kiirelt pilgu olemasolevatele piltidele, leidsin ühe vahva foto, mille olin rabamatkal klõpsinud, keerasin Picasa sätteid edasi-tagasi, panin Naabrinaise surematu lause juurde ja viie minutiga oli olemas. Ise olin ülirahul, et nii väikese vaevaga nii äge tulemus tuli.

Detsembri päisepildiga ei ole eriti rahul, saturatsiooni sai ikka liiast. Tegin veel kaks korda ümber, sest päisepilt tahtis pimedaks teha, kui blogi lahti võtsin. Põhipilt on tehtud ühel meie miljonist Slovakkia lauareisist, aga detsembrile omast glämmi ja sära ei osanud ma lisada. Kahjuks.

Jaanuariks olin ma kaotanud lootuse sel aastal normaalset talve näha. Ja olgu öeldud, et minu meelest pole tõesti talve olnudki. Aga mis siis ikka, nüüd hakkasingi kevadet ootama. Sest pärast seda tuleb see jube suvi ja siis on jälle sügis (vuhuu!) ja siis juba on lootus uuele ja paremale talvele. Jaanuari pilt on tehtud köögiaknast ühel neist harvadest kordadest kui detsembris lund sadas.

Veebruari pilt on ka samast puust (ma räägin noh, et mul on puudega mingi thing), aga mingist korrast, kui oli tõeline lumesadu, nii et isegi tänavad olid valged.

Märtsi pildiks tahtsin ma midagi ägedat, näiteks see üks pilt, mis mul on, kus Pussakas pungi näksib (siinkohal tervitused esipunganäksijale, Kairile), aga pärast tundi aega nokerdamist ja PS-is tausta eemaldamist andsin alla ning võtsin hoopis ühe 2009. aasta oktoobris (vist) tehtud pildi, käänasin huvitavaks ja viskasin teksti peale. Märts on niikuinii üks mu vihatumaid kuid – lõputu, vastiku ilmaga ja kas ma juba ütlesin, et lõputu? Ühtki püha ei ole, päevi on miljon ja raha antakse vaid poole miljoni päeva jaoks. Masendav on märts. Aga selle kuu märts on ehk erilisem, sest tuleb suur kolimissaaga ja kuu lõpus on ball!

10 mõtet “7 kuud päisepilte

  1. Eva-Liisa

    Märts on just lahe! Kui märts on käes, siis see tähendab peaaegu kevadet, et ilm läheb soojemaks ja varsti hakkab loodus rohetama. Ja kuidas ei ole pühasid? Olgu, mitte riiklikke vms, kuid enam-vähem iga päev on kellegi sünnipäev ju.

    Mulle meeldib märts 🙂

    Vasta
  2. Eva-Liisa

    Eksin, siiski on tähtpäevi ka:
    8. märts naistepeäv,
    12. märts korjusepeäv,
    14. märts emakeelepäev (lipupäev),
    15. märts kaduneljapäev,
    17. märts Püha Patricku päev ja käädripäev,
    19. märts joosepipäev,
    20. märts kevade algus (!),
    21. märts pendipäev,
    25, märts paastumaarjapäev ja üleminek suveajale.

    Kevad!

    Vasta
  3. Kristel

    minu arust on blogis päisepiltide isetegemine blogipidaja õigus ja võimalus, kellele ei meeldi ei pea ju vaatamas käimagi neid 😉 sp ei ole siinkohal üldse aus pahaks panna, et kes oskab ja kes ei oska.. seda ma mõtlesin selle kohta- miks peaksid sa kellelgi teisel laskma enda blogisse teha päiseid lihtsalt sp , et sa veeel proff ei ole?

    katseta aga.. 🙂

    aga iseendale on neid nii raske teha !!! tahaks nagu mingit oma emotsiooni,stiili ja olemust sisse valada.. aga nagu ei tea kaa ja tahaks kõike korraga ja samas nagu ägedat tulemust ka.. oeh. kellelegi teisele teha- kule tee üks pardiga näiteks. täidad käsku ja teed midagi lahedat. palju lihtsam, kui ennast ise lahti muukida- kes ma siis olen? mis kuu seekord tuleb mu jaoks?!( mu lemmik on esimene lambukesega)

    Vasta
  4. Kristel

    ah seda olen ma ka nendest päisepiltidest mõelnud, et üleni tobe, kui tüdrukud teevad tumblr piltidest kokku mingi fäänsi asja ja kogu bloog sisaldab ka tumblr copytud pilte.. aga midagi iseendast ei raatsi keegi proovida teha :/

    Vasta
  5. luize

    Oo, kas tulete Tartusse kooliballile?
    Aga talve on ikka olnud küll, ehkki kohati sulasid teed nüüd juba paljaks… aga ikkagi on hea, et lund nii palju ei ole, siis jääb see Märtsi plöks ka lühemaks.

    Ma päisepiltide kohta ei oska midagi öelda, ma sellele üldse tähelepanu ei pööra… mis ei tähenda, et sinul poleks ägedad pildid või midagi.

    Vasta
  6. daki Postituse autor

    Luize, jaa, kooliballile! Kas me kohtume sel aastal seal? Nüüd, kui sa oled ka aus naine ja puha…

    Evu, selles mõttes pole pühasid, et neid pole, mida ma fännan. Mis muidugi ei tähenda, et teised pühad kuidagi kehvemad oleksid (teiste jaoks). Ja no see kevade tunne on õhus, see on muidugi lahe, ning sel aastal on vähem plöga, mis on ka tõsi. Aga kurbus on ka, et talv sai läbi ja polegi seda õieti olnudki.

    Ma tegelt vaatasin, et väike stiilivääratus – st neid oli teisigi, aga seda ei pannud enne tähele. Mu tädi ei poegi lambaid, ausalt:)

    Vasta
  7. Piia

    Haa! Ma jõudsin kõigest kolmanda lõiguni, enne kui adusin, et Sa ei kirjuta mitte “päiKEsepiltidest”…

    Vasta
  8. luize

    Ehh, no kesse mind SINNA kooliballile kutsub. Balli korraldajad (ja kogu selle sünnipäeva-värgi) on mind informeerinud kogu asjast hoopis muudel, omakasupüüdlikel põhjustel 🙂
    Pealegi poleks mul midagi selga panna.

    Vasta
  9. Piia

    No seda imestasin mina ka veidi, mis päikesepiltidest Sa nüüd kirjutad, aga et saa niiehknii kogu aeg uusi sõnu leiutad, siis lugesin südamerahuga päikesepiltide lugu – kuni kolmanda lõiguni 😛 No eks ma arvasin, et ehk mingid pildid, mis toovad päikest päevadesse vmt.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.