Mangi horoskoop – mis läks täppi, mis mitte?

Nagu te teate (või kui ei tea, siis kohe saate teada) olen ma andunud horoskoopide lugeja. Ma isegi ei ole kunagi eriti juurelnud selle üle, kas ma neid usun või mitte, aga mulle meeldib neid lugeda. Eriti meeldib mulle lugeda Sõnni horoskoope. Sest on ju high-larious lugeda, et Sõnn peaks “pingutama rohkem tulemuste nimel” (ja vaadata, kuidas samal ajal Mila keerata üritab) või on Sõnnil “tulemas kodused päevad, naudid lähedust ja sõnadeta armastust”. Lää!

Igal juhul, vaadelgem siis, kuidas härra Mang möödunud aastaga täppi pani. (Kursiivis Maalehest pärit Mangi horoskoop Veevalajale 2011. aastaks (kärbitud versioon), tavalises kirjas minu kommentaar.)

Tuleb põnev aasta. Veevalajatest saavad arvamusliidrid. Neil on maailmas toimuva kohta oma arvamus kogu aeg, kuid mitte alati pole nad valmis seda demonstratiivselt esitama. Sel aastal tekib neil tahtmine välja öelda kõik, mida arvavad, ja neid kuulatakse. Siiski ei tohiks muutuda psühhohuligaaniks ja endale vastumeelseid inimesi sarkastiliselt rünnata. Õnneks esineb sellist kalduvust vaid vähearenenud Veevalajatel. Maailm püsib ja on huvitav tänu oma mitmekesisusele – ka erisuguste arvamuste poolest.

Psühhohuligaan olen ma ainult kodus ja teki all. Ja sarkastiline? Kes? Moi? Tundub, et ma olen vähearenenud Veevalaja.

Märtsis püüab ta lõpetada aasta algul alustatud projekte, kirjutab hulga kommentaare, ajalehtedele artikleid. Loeb kodus üle oma rahatagavara ja kuu lõpul sõidab Pariisi koos uue sõbra või sõbratariga. Need, kes juba aastaid välismaal elanud ja töötanud, tulevad koju tagasi.

Pariisist näen ma jätkuvalt aastaid juba vaid und. Märtsis ma tõepoolest kirjutasin palju, et enne sünnitust kõikide asjadega ühele poole saada, aga reisil – hah, ma palun.

Kuhu Veevalaja ka ei sõidaks, ikka satub ta seltskonna keskpunkti. Tema arvamustest ollakse huvitatud, tuleb ka pakkumisi astuda kõikvõimalikesse organisatsioonidesse. Uraani hea mõju tõttu võib see tähendada astumist looduskaitseorganisatsiooni, mõnel ka roheliste parteisse.

Mitte keegi ei kutsunud mind kuhugi! Päh!

Mais on Veevalaja kodusem ja perekesksem. Ta arutab suve ühiselt veetmise võimalusi, tegeleb korteri või maja sisustamisega, ostab senikuulmatuid asju: kelli Loitsukellerist heade vaimude ligimeelitamiseks, lõhnaküünlaid, esoteerilist kirjandust, püüab perekonda või kogu suguvõsa ökoloogilisele rajale pöörata. Üldse viib ta mais läbi suuri muutusi eraelus.

Nojah, eks ta ole, elu muutus tõesti kardinaalselt. (Kas sellepärast ei tulnudki aprillis ära, et Mang ütles, et mais muutub alles elu?! Mang, kurat!) Ekstravagantsetest ostudest – rinnapump, näiteks. VÄGA ESOTEERILINE. Vaimudest ei hakka rääkimagi!

Juunis muutub Veevalaja sotsiaalselt aktiivsemaks – võib-olla üleliiagi. Ta püüab väga emotsionaalselt tõestada, et tema mõtted, mis teistele tunduvad utoopilised, on õiged. Mais sündinud mõtteid püüab ta juunis viia ühiskondlikule tasandile, kuid veendub õige pea, et enamiku inimeste alalhoidlikkus ja mõttelaiskus takistavad asju lõpule viimast. Jaanipäevast alates väheneb tema eksalteeritud olek veidi ja ta tunneb rahuldust ka kitsamast seltskonnaringist.

Jaa, ma mäletan küll, et juunis reisisime me palju ja see vist oli ühtlasi ka aeg, kui ma ainult titest rääkisin…

Septembris on ta emotsionaal­selt üles kruvitud, täis sarkasmi ja võtab ümbritseva terava kriitika alla. Nüüd saavad tema käest kõik: ülemused, alluvad ja sugulased. Tema üle eriti ei pahandata, sest paljuski paistab tal õigus olevat.

MINA tean küll, et mul on õigus, aga ei ütleks küll, et teised väga mõistvad mu tänitamise osas oleksid. Peagi võetakse mind ilmselt tüütuna arvele ja hakatakse tüütuabiraha maksma, sest ma lihtsalt õiendan kogu aeg.

Oktoober näitabki tema populaarsuse uut kasvu, eriti nooremate inimeste seas.

Mila hakkas mind tõepoolest kuidagi rohkem hindama. Näiteks hakkas paremini magama ja ise kaissu tulema ja minuga koos naerma. Jajaa, oma lapse hulgas olen ma väga populaarne!

November lisab siiski pingeid, sest oktoobris kätte võidetud töökoht on toonud ka palju kohustusi, ning inimesed, kes teda aidanud, ootavad nüüd vastutasu ja töötulemusi. See aga takerdub isiklike ja ühiste huvide sobimatuse taha.

Ehk siis peaks tööd tegema, aga ma ei oska ja aju on surnud ja tunde ööpäevas on liiga vähe. Nii on, nii on…

Detsembris tuleb need vastuolud ära lahendada. On näha palju paberitööd ja kokkulepete dokumenteerimist, ohtu võib tekitada liigne kiirustamine asjaajamisel. Aasta lõpp paistab silma meeleolu tõusu ja sisemise rahunemisega.

Nojah, saime oma ohud, kui korteriasjaajamisega kiirustasime… (ei hakka sellesse laskuma hetkel) Aga paberitööd ja dokumenteerimist oli ILGELT. Töö, pangalaenud, notarid, kinnisturaamatud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, Eesti Energia ja nii edasi.

Ja aasta eelviimasel päeval saime kodu võtmed kätte ja ma tundsin, et VIIMAKS olen ma kohal.

Mang: bring it! Palun 2012. aastaks ennustada, et alustatud remondid viivad kõik Veevalajad valuta lõpuni ja pappi on jalaga segada! Jah?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.