külmkapilaps
Istume Katsi, Naabrinaise, Naabrimehe ja LMiga perekond Naabrite köögis. Naabrinaine näitab parasjagu, kui cool laps tal on.
Naabrinaine: «LM, kas sa käisid kirikus?»
LM: «Jaa! Kilikus!»
Daki: «Kas sa nägid jõuluvana ka?»
LM: «Jõuluvana!»
Daki: «Aga Ivo Linnat? Kas sa Ivo Linnat ka nägid?»
LM: (vaatab suurte silmadega otsa, otsekui öeldes ise oled Ivo Linna)
Naabrinaine: «Aga kes see on?»
LM: «Daki!»
Naabrinaine: «Aga kes tema on?»
LM: (arusaamatu)
Naabrinaine: «See on Kats. Aga kes tema on?»
LM: «Issi!»
Naabrinaine: «Aga kas sa tead, kes tema on? Kes Daki on?»
LM: (segaduses)
Naabrinaine: «See on Mila ema. Mila ema. Mii-iila ema.»
LM: (vaikib)
Naabrinaine: «Kas sa mäletad, kes Mila on? Ta on su külmkapisõbranna!»
LM: (etteheitev vaikus)
Naabrinaine: «Ma arvan, et LM tahaks praegu lihtsalt öelda, et ema või asi, ei vii last külmkapist ära!»
LM: (nõustuv vaikus)
Naabrinaine: «Oh! Aga LMil on uus lemmikväljend! Stenbocki maja. Ütle: Stenbocki maja.»
LM: (etteheitev vaikus)
Naabrinaine: «Jajah, ta saab aru küll, et ma juba ütlesin Stenbocki maja, mis tal enam öelda…»
//
Külmkapilaps on nimelt meie selleaastane jõulukaart, mis on uhkelt perekond Naabrite juures külmkapile kinnitatud. Lasin teha Fotopostkaardis ja absoluutselt ei tunne piinlikkust, et ma olengi nüüd see ema. Ma ju ÜTLESIN, et ma hakkan olema see ema!
Homme sõidame jõuluks koju. Ja täna sadas lund. Asjalood võiksid olla halvemad.
What she said.
