booga

Ma jälestan sõna “tegelustekk”. See on nii ilge sõna, et iga kord, kui ma seda kuskil näen, hakkab mul füüsiliselt paha. No mis kuradi “tegelus”? Tegelemistekk? Mängutekk? Variante oleks ju küll! Kohe tahaks näha seda inimest, kes selle sõna välja mõtles.

Nojah, sõna sõnaks, aga fakt on see, et kaua mul enam seda luksust pole lapsega voodi peal mängida. Ja tekki, millele teda panna, oli hädasti tarvis. Need va peened mängutekid maksavad poes päris palju ja üleüldse ei saanud ma aru, miks ma sellise asja ostma pean, kui mul on superema, kes oskab õmblusmasinaga teha igasuguseid imelisi asju.

Ema käis mitu korda poes neid tegelustekke (vuih!) vaatamas ka, aga kõik need olid kuidagi… tööstuslikud ja paistsid keerulised oma peeglite ja krõpsudega, nii et tal ei tekkinud kohe inspiratsiooni. Siis aga viitas Dooce Etsy poele Boga Babe ja voila! Inspiratsioon sündis! Boga Babe tekid on tõesti kohutavalt kaunid, aga tegelikult ei ole nad ju muud, kui tekid ja tekikotid (mida seal peenelt envelope style nimetatakse, nii et ma tükk aega nuputasin pead, et mismoodi see siis töötab, enne kui tabasin, et muidugi! Ameerikas pole ju kuuldud midagi tekikottidest, nad ju magavad linade vahel… vist) ja asi see siis kodus ise teha pole, mitte Ameerikast 46 euro pluss postikulu eest tellida.

Ja lapitekkide fänn olen ma muidugi juba lapsest saadik.

Niisiis – ema istus masina taha ja siristas ühe õhtuga meile kauni ja praktilise teki valmis, mida mina kavatsen suupäraselt boogaks kutsuma. Boogal on varuümbris kah, juhuks kui ma ühe pean pessu viskama (ja väikse lapsega ikka tuleb ette seda). Tekiks on pool vanast vatitekist, nii et booga on mõnusalt raske ja ei tule lapsega kaasa, kui see üritab kõhu, lõua, sõrmede ja kulmude abil edasi roomata.

Õhtul käisime juba aias ka boogaga istumas ja ikka väga mõnus oli. Mila paistab ka kõhuli märksa rahulolevam, kui talle jõehobud, triibud, lilled ja muu põnev vastu vaatab. Ja siis ta kiunub rõõmust. Jajah, just! Lapse suhtlemisarsenali on lisandunud kiunumine, millega ma veel harjuda pole suutnud, sest ta teeb väga sarnast häält ka siis, kui ta millegagi rahul pole.

Ahjaa, ja Cassule muidugi meeldib booga ka väga. Ennist tuli tuppa ja tormas kohe suure hooga tekile ning rabas jalust seal ilmrahulikult tsillinud karumõmmi, väänas ta topeltnelsoniga maha ja viruta paar korda igaks petteks veel tagakäppadega kah. Ma räägin, rünnakrühmlane noh.

11 kommentaari

  • väga šeff näeb välja!

  • kristel

    oii oiiii oiiii kui ilus booga! Ma tahaks selliseid patju või voodikatet endale 😀

  • Lugeja

    Ülikift!

  • Mk

    Super emmed rokivad ! Ka mina imetlen oma emme oskusi põriseva masina taga.
    See on lihtsalt imeline, mis asju ta seal valmis suudab meisterdada. Meie pere lapsed ongi üles kasvanud lapitekikottides:)
    Praegu tekkis idee, et peaks teda reklaamima kohe. Aga see selleks.
    Ja nad siin Ameerikas armastavad tõesti linade vahel magada. Aga siiski on kasutuses ka tekikotid 🙂

    Teie Booga on väga armas !

  • Oi, teil on SEE kass. Meil on kõige suurem ja kõige väiksem versioon olemas, keegi võiks keskmise ka kinkida 😛

    Booga on cool.

  • Eppppp

    Minu Ameerikas magati küll tekikottidega (see sõna oli duvet cover, samas ei kohanud ma fraasi “envelope style”).
    Ma saan aru, et see on su emal lappidest kokku pandud vahetatav tekikott? Huvitav, kas ta meile ka teeks (tasu või nt kingituse eest)? Muidugi võiks ka ise teha, aga aega on vähe… Lapimaterjali võime küll ise tuua. Uuri empsilt :).

  • Mai

    Mõned aastad tagasi oli suuremal tüdrukul vaja koolis teha käsitöö lõpuprojekt, mis kasutaks võimalikult palju erinevaid tehnikaid ja asju mis nad õppinud on. Ta oli väga hädas ja ei suutnud välja mõelda, mida teha. Andsin talle idee teha tegelustekk (jah see sõna on kole) veidi suurematele. Selle tulemusena valmis laptekk, mille kõik lapid olid aknad. Ja need aknad omasid kõik erinevaid sulgemis-avamis viise, oli nööbiga aken ja seotav aken ja lukuga aken ja krõpsuga jne, iga akna taga oli siis aplikatsioonis mingi pilt. Kinkisime selle teki lasteaiale Õunake kus see loodetavasti paljusid lapsi aitas ja arendas.

  • aa, ja mis puutub väljendisse “tegelustekk”, siis mina esmarasedana näiteks ei saanud aru, millest nad kõik jahuvad – kuni lõpuks kessult küsisin ja ta mind valgustas. ma olen selle väljendi omaks võtnud ega mõtle seda kasutades enam ammu, kui idiootne see on, aga on tõesti. tegelemistekk oleks mu meelest sama idiootne, aga mängutekk oleks ju suurepärane. tõesti, kes pagan selle nime välja mõtles??? see on ju pesueht mängutekk, kellelgi ei tekiks küsimust, millega tegu…

  • T.

    Minu arvates pole sõnal “tegelustekk” midagi viga 🙂 “Tegelus” on meil sõnaraamatus täitsa esindatud (seletavas veel kusjuures on näites just last kasutatud) ja lapse tegevust seal tekil võib täitsa mööndustega tegeluseks pidada. Ta “tegeleb” sellel tekil mängimise või siis mõtlemisega. Mõtlemisega selles mõttes, et uudistab värve ja võrdleb materjale ja siis loob omale maailmapilti. Kui väljend oleks hoopis näiteks “mängutekk”, siis ma ennem mõtleks, et see oleks lihtsalt tavaline tekk, mitte nende imevärkidega seal küljes. “Tegelemisetekk” omakorda on jälle kohmakam 🙂

    T. (lastetu)

  • Ma küll ei nimetaks mängimiseks seda, kui Jutulind seal peal lesib ja lamba näoga tema ette pandud dinosaurust vahib 😀

  • daki

    Liis:D “Kui kohtusid lammas ja dinosaurus” – säh õhtujutu pealkiri sulle:)

    Aga T., sa kohe tegid selle sõna kenamaks oma seletusega.

    Epp, naljakas, kas see on mingi regioonide eripära? Duvet cover, seda olen kuulnud küll, aga siis nagu arvasin, et päevatekk on see hoopis. Teki osas sai juba suheldud:)

    Mai, see on suurem nikerdamine muidugi ja kindlasti veelgi lahedam. Ütleme, et booga 2.0:)

    Mk, muidugi reklaami!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga