öösorr
Abikaasa jõudis lõpuks koju ja ma tunnen end taas inimesena. Polegi palju vaja – üks lapsevaba pärastlõuna ja teadmine, et see ei pea enam alati olema mina, kes kõige eest vastutab. Öise une mõttes pole muidugi mingit abi temast. Esiteks ei kuule ta niikuinii, millal titt häälitsema hakkab, nii et isegi kui pole söögiaeg ja ta võiks mu asemel lohutama minna, siis olen selleks ajaks ma ise ammu üleval ja ega ju ma siis enam magada saa, kui nad teises toas üksteise veenmisega tegelevad («No ära nuta, kullake…» – «VABALT NUTAN!» jne), ikka kuulan, süda veritsemas. No et miks ta nutab ja kas ma peaks üle võtma jne.
Aga ikkagi on suur vahe, kui keegi on kõrval, kes võtab kaissu ja djuuduri sülle kui vaja ja võib tassida hällis last kaubanduskeskuses ringi, et mina saaks käia raamatupoes ja pangas ja üldse teha asju, mida autotu ja kandelinatu naine, kes kuue kildi kaugusele poodi vankriga minna ei jaksa, seni teha polnud saanud.
See, et ma ikka magan umbes 3x1h ööpäevas, ei tundu enam suur asi.
//
Miks keegi ei öelnud mulle, et tited on nii lärmakad? Ma ei pea siin silmas nutmist, SEDA ma teadsin, aga muud aega. Eriti läbi une suudab Põrnikas suisa uskumatuid hääli teha. Vahel mulle tundub, et ta on pärit mingist spioonifilmist, kus lepitakse kokku, et öö saabudes üks kahistab võsas ja teeb kodukaku häält, millele teine vastab öösorri omaga ja kospiratsioon saabki teoks. Ma ei tea, kellega mu öösorr siin suhtleb pidevalt, aga see on VALI. Nohinad, kiljatused, piiksatused, äginad, norinad, ohked, ähkimised – siin on nagu mingi sound lab.
//
Täna armusin natuke Koplisse. Jalutasin niisamuti ÜKSINDA ümber maja kui nägin eemal raudtee ääres üht peaaegu-bomži-riietes meest, kes mitte ei maganud murul, nagu siinkandis kombeks, vaid oli õitsva õunapuu alla üles löönud molberti ja maalis valgeid õisi õhtupäikeses. See oli nii uskumatu, et ma jäin seisma, jõllitasin tükk aega, naeratus suul ja tahtsin minna mehega rääkima. Tükk aega kogusin julgust, aga siis taipasin, et see on ju Kopli. Ta poleks suure tõenäosusega olnud eestlane ja mina, moodne eesti noor, ei oska ju vene keelt.
Ma loodan teda siin veel kohata. Ta tegi mu õhtu.
