värske ema õppetunnid
Reegel 1. Miski ei tule tasuta, kõige eest tuleb maksta. Kui tahad, et laps oleks übertupsununnu ja istuks küllatulnud tädide süles rahulikult, kuni naised juttu ajavad ja teineteise kiusamise vahepeale paar lõuatäit irvitamist teevad, siis võid vabalt arvestada, et pead hiljem kella üheni öösel mööda tubasid tammuma, sest djuudur lihtsalt tahab asjatada (ja kui mitte asjatada, siis hakkab nutma ja seda ei taha ju mina jälle).
Reegel 2. Õpi ära, et süütunne jääb sinuga nüüd alatiseks. Ma tunnen KOHUTAVALT palju süüdi end. Pidevalt. See ületab igasuguseid süütundeid, mida võisin tunda raseduse alguses tõmmatud sigarettide või pulmas ja tüdrukuteõhtul joodud alkoholi üle (kui ma veel ei teadnud rasedusest). Ma tunnen end süüdi, kui ta voodis rahulikult asjatab ja ma ei tegele temaga (või õigemini ei saa ma ju aru, kas ma peaksin või võiksin tal rahulikult lasta olla, sisetunne ütleb, et võib rahulikult lasta olla küll, kui ta on rahul). Ma tunnen end süüdi, kui ta nutab ja ma ei saa aru, mis tal viga on. Või kui ma saan aru, mis tal viga on (gaasid) ja ma ei saa MITTE MIDAGI TEHA. Siis tunnen ma end süüdi, kui ma mõtlen kõigele sellele õudusele, mis tal järgneb: aeg, mil ma pean taas tööle minema, kooliaeg (ÕUDNE! MIKS TA PEAB KOOLI MINEMA?! Koolid on ju õudsed!), teismeiga, murtud südamed, eneseotsingud, ELU… Õudne.
Reegel 3. Päevad ei ole vennad. Just hetkel, kui sa arvad, et juba hakkab minema ja sa võid ennustada, milline järgmine päev välja võiks näha, nii ei lähe. Sa võid LOOTA, et ta nutab päeval rohkem ja on öösel rahulik, aga see, et ta senimaani nii käitunud on (v.a see päev, kui külalised olid), ei tähenda, et ta ka homme nii käituks (vt see päev, kui külalised olid).
Reegel 4. See on kõige lihtsam reegel. Mähkmeid tuleb alati vahetada siis, kui sa oled uue mähkme alla pannud.
