random
Täna ärkasin ma kell öö selle peale, et üleval korrusel laps karjus. Ohkasin, peitsin pea patja ja tänasin õnne, et VEEL saan ma seda ignoreerida.
Täna nägin töö juures kahekuist last ja ta oli, nagu kõik väiksed beebid, üsna mittemidagiütleva näo ja ilmega ja paistis, et tal on väga ükskõik. Ja ta ei teinud midagi. Ma olen aru saanud, et titad väga ei teegi midagi. Magavad, söövad ja nutavad peamiselt.
Eile nägin kinos tervet karja lapsi ja ma ei suutnud ära imestada, et kas ma pean tõesti hakkama selliste asjadega tegelema. Mitte, et ma oleks nüüd just eriliselt lastevaenulik tegelane, lapsed on nummurid (nagu kõik väiksed loomad on), aga vahepeal neid kõrvalt kuulates ei suuda ära imestada, kui õelad, rumalad või vastikud nad olla võivad. See kehtib selliste kõurikute puhul peamiselt.
Ja siis kohtad mingit erilist toredat eksemplari, kes on harukordselt mõistlik* ja tore ja üldse mitte 11aastane, vaid pigem nagu 41 ja mõtled, et kunagi võiks mul ka nii tore ja mõistlik laps olla. No keegi selline, kes ei pea naljakaks seda, kui paks laps pikali kukub või seda, kui kellelgi nina veriseks lüüakse.
No ja siis on muidugi kõik need ema- ja rasedaraamatud, mida ma ikka loen (rasedaraamatuid ei loe peaaegu üldse, sest a) rasedus on igav ja b) kui midagi juhtub, siis ma vaatan järele, et kas on põhjust paanitsemiseks**, ma ei pea kõiki raamatuid selleks läbi lugema), mis põhimõtteliselt on kõik kirjutatud selleks, et valmistada tulevasi emasid ette õuduseks, mida nimetatakse ka Väikseks Titaks. Nii et ma PÕHIMÕTTELISELT olen valmis, et ma ei saa enam mitte kunagi magada, et ma lähen peast lolliks, et ma ei seksi enam iialgi ja et laps nutab KOGU. AEG. Seda kõike on üsna raske ette kujutada, aga ma püüan selleks valmis olla.
Aga ikkagi on kõik see nali väga võõras ja veider ja ma ei suuda täpselt veel uskuda, et ma end sellesse kõigesse mässinud olen. Kuid tuleb välja, et ma olen ja sinna vist ei saagi midagi parata. Tuleb ainult selle mõttega harjuda, et - oo õudust – järgmine kord on mul aega endale umbes-täpselt 18 aasta pärast.
OEH.
Ja tegelikult ma tahaks ühe rämeda peo maha panna, kuugata erinevaid väikesi põlevaid jooke ja pidutseda, nii et maa on must ning järgmisel päeval sõbrantsidega pohmellilõunaks mõnes eriti mõnusas söögikohas kohtuda, et eelmise õhtu mahlakaid üksikasju arutada, kõrvale eriti head pasta boloneeset süües. Aga ka need ajad on alatiseks möödas ja sellest on tegelikult päris kahju.
Või siis igatsen lihtsalt üht suurt kannutäit maitsvat mojitot. Jah. Vot. Kuskil mõnusas Karlova suvises tagaaias, kui õhk lõhnab niidetud muru järele ja Gaius pistab pea sülle. See oleks ka ilgelt mõnus.
–
Nagu Naabrinaise laps näiteks on. Tulid meile külla ja tüdruk läks kasse otsima.
«Vaata, et sa siis ei kiusa neid!» õpetas ema kõrvalt. Tüdruk pööras ringi, vaatas täie tõsiduse ja etteheitva näoga meile otsa ja ütles aeglaselt ja rahulikult: «Ma ei kiusa KUNAGI loomi.»
**Näiteks kui avastada, et vasak tiss on paremast tunduvalt suuremaks muutunud. Kas see on normaalne? Kas mu vasak tiss plaanib ülestõusu korraldada ja kogub vägesid? Kas kõik saavad aru ja kas ma jään eluks ajaks selliseks suuretissiliseks (AINSUSES) friigiks?! (Oh kui äge on jätkuvalt täiesti legitiimselt kasutada postis sõna «tiss». Tiss. Tiss. Tiss!)
Sarnasel teemal...
Tallinn is taking my virginity
Ma olen elanud poolteist nädalat Tallinnas (õigemini, väga suur osa on selles, et ma olen elanud Koplis) ja olen selle aja jooksul:
- saanud ühistranspordist mingi vanamemme käest (kes sõitis kaks peatust, mina sõidan 15 peatust) sõimata («Kui meie rasedad olime, siis me seisime püsti!»)
- ja algatanud sellega seoses suure tervet trammi hõlmava tüli, kuhu sekkusid lõpuks minu kaitseks üks asjalik proua («No mida te õiendate! No miks te peate õiendama?!) ja alkoholilemb mees («Vanadus teeb ikka lolliks! Võtke teinekord suur silt kaasa ja kleepige toolile, et see on minu tool!»)
- kasutanud ID-piletit esmakordselt ja näinud ka mupo kontrolle
- käinud esimest korda 3D kinos ja isegi näinud neid 3D värke (ma arvasin, et mul see pimeda silma tõttu ei õnnestu)
- käinud kolmel jõuluturul
- löönud seal laiaks terve jõulueelarve
- näinud inimesi odekolonni ostmas, joomas, selle järgi haisemas
- näinud inimesi minu eesistmel odekolonni joomas ja selle järgi haisemas
- arvanud, et olen näinud pealt sissemurdmist
- arvanud, et mind jälitavad Koplis kell 22 töölt tulles vene keelt kõnelevad spanjeliga mehed
- mitte maganud
- koduigatsusest nutnud
- tundnud end tööl täieliku feilina
- autoga iseseisvalt sõita ja mitte ära eksida või liiklusohtlikke olukordi tekitada
Tegelikult oli mul terve hunnik (või okei, mõned) pilte jõuluturgudelt, aga ma panen need üles teine päev, kui pole nii… feil olla. Ja kui on aega ka rohkem.
