nõelanägu

Määratlemata 2 kommentaari

Suu on olnud paistes juba nädal aega, mis teeb rääkimise, naeratamise ja hea tuju in general üsna võimatuks. No ikka ei ole võimalik elada, kui iga neelatus ja liigutus valutab nagu vanakurat.

K. soovitas, et ehk ma võiksin proovida nõelravi. Ja kuna meeleheitel inimesed teevad meeleheitlikke tegusid, siis panin end kiirelt Tsui (ma loodan, et ta nimi kirjutatakse nii) juurde Hiina Keskuses kirja.

Võdin oli sees, kui eile kohale läksin. Mind juhatati taharuumi, kus kõigepealt lõi pahviks tugev viirukilõhn. Heitsin Tsui lüheldaste käskluste peale lauale pikali ja üritasin talle seletada, mis mul viga on, kui ta, näpud mu suus, üritas aru saada, kust valutab ja kui tugevalt. (“Ai-ai-ai-ai-aaaaah! Just seaaaalt!” – ja ma üldiselt olen ikka väga kõrge valutaluvusega*) Ning siis läks asjaks.

Ma ei osanud üldse ette kujutada, mis tunne see olla võiks, kui keegi nõelu paneb. Noh, mõtlesin, see võib vabalt olla midagi sarnast tätoveerimisnõelale. Aga võta näpust, polnud. Oli lihtsalt kerge surve. Valusaks läks siis, kui ta hakkas nõelu läbi katsuma ning valupunkte otsima. Liigutas aga nõela näos või käes ringi ja küsis: “Tunneme? Tunneme?”, kuni ma tõmblesin, vibelesin või ohkasin: “Tunneme-tunneme.” Need otsimishetked olid küll natuke ebameeldivad, eriti näos. Aga samas oli selline magusvalus tunne, nagu ikka on, kui paistes koha peale vajutada.

Kogu see vedelemine oli tegelt üsna igav. Mingil hetkel tõmbas ta mu kohale mingid soojalambid ning peagi hakkas mul üsna palav. Siis vaatasin ma lakke ning imetlesin suurt toru, mille kaudu – nagu ma kuulsin – kellegi ülemise korruse naabri väljaheited torustikku jõuavad. Tuba oli vaikne, kui välja jätta veelahin torust ja Tsui väheldane ringinahistamine ja see, kui ta iga teatud aja tagant tuli taas mu punkte otsima ja nõelu liigutama.

Oleks hirmsasti tahtnud näha, milline ma nõeltega välja näen, aga ei õnnestunud isegi käte nõelu kiigata. Ja kõige vastikum tunne polnud mitte nõelad varvaste vahel, vaid hoopis käeõndlas.

Mingil hetkel hakkas valutav suupool soojalt surisema ning valu vaikselt kaduma.

See kestis täpselt selle ajani, kui koju jõudsin ja õhtuks pidin ikka valuvaigistid sisse lajatama. K. lubas, et hommikuks peaks kõik möödas olema, aga boy was she wrong. Õigemini, täna on parem küll, näiteks pole ma võtnud valuvaigistit ja suudan üldiselt funktsioneerida, käisin isegi Elvas arsti juures, aga niipea, kui koju saan, neelan valuvaigistit küll, sest suht võimatuks on asi jälle läinud.

Nii et ma ei oskagi nüüd seisukohta võtta. Kogemusena oli huvitav, aga kas ka seda paarisadat krooni väärt?

Ma lihtsalt tahaks, et see valu juba ükskord lõppeks.

*Vt ka nibu- ja keeleneet, tätoveeringud

2 thoughts on “nõelanägu

  1. Mutt

    Tartus oli vähemalt miskine 5-6 aastat tagasi üks tädi ka, kes nõelravi tegi – dr. Kirss. Asus ta Riia mnt 24 ja tel.nr. oli 7 427 194. Jube hästi tegi nõelravi, ma magasin kõik seansid nagu väike laps magusat und 😀 Miskine 5-10 korda käisin ja sain probleemile lahenduse ka. Ei maksnud ka tapvalt palju raha.

    Äkki ta tegutseb praegugi…

    1. daki Post author

      Einoh, ma oleks seal Tsui all võinud ka magada, täitsa tore oli. Välja arvatud muidugi siis, kui ta neid punkte otsis. Aga aitäh, jätan meelde, ehk läheb kunaski tarvis:)

Vasta daki-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.