Ruitlase «Naine»
Lubasin Ruitlasele, et kui olen «Naise» läbi lugenud, kirjutan sellest ja panen treileri kah üles. Nüüd siis siin, nagu lubatud.
Treiler ise on selline, Merca suurepärase rollisooritusega:
Aga raamatust. Ruitlane NAKi Lätete pääl esitlust pidades ütles, et see pole kohe kindlasti päriselust maha kirjutatud ja pidas vajalikuks rõhutada, et tegu on fiktsiooniga. Ning samuti ütles ta, et tegu pole mingil juhul kättemaksuromaaniga. Sellest kasvas ta üle.
Mul oli väga hea neid sõnu kuulda, sest olgem ausad, siplesin minagi tänu kurikuulsale blogikeisile eelarvamuste küüsis, et eks see Ruitlane üks kibestunud mees ole, kes nüüd avalikult oma naisele kätte üritab maksta.
Aga nagu juba öeldud, inimesega tutvudes selgus hoopis midagi muud. Jah, ma usun, et küllap ta oligi mingil perioodil üsna kibestunud, aga nüüd tutvusin ma rõõmsa ja õnneliku inimesega, kes on oma elus leidnud Selle Õige Koha. Teate küll seda kohta – see on koht, kus olles on inimene õnnelik, rahul ja tunneb, et ei pea enam rabelema, sest kõik, mis ta tahab ja vajab ja armastab, ongi juba olemas. Mul on alati äärmiselt hea meel Sellesse Õigesse Kohta jõudnud inimestega tutvuda.
Ometi oli raamat üsna kurb. Masendav, isegi. Aga kohe kindlasti polnud raamat halb. See oli heas mõttes masendav – pani mõtlema ja hindama seda, mis endal on. Et ennast siiski üldiselt ümbritsevad inimsuhted, mis teevad õnnelikuks ja kus inimesed on head ja targad.
Mitte et raamatu tegelased Mees, Naine ja Väike Naine oleks olnud mingil kombel pahad ja lollid. Ei, nad olid inimesed. Natuke stampidesse jäänud, natuke kitsarinnalised ja päris palju õnnetud. Mul hakkas Naisest kahju, aga samas ajas ta mind ikka ka ilgelt närvi. Mehest hakkas rohkem kahju, aga eks temagi ajas närvi. Vahepeal oleks tahtnud kisada: «Miks sa lased endaga nii käituda?! TEE MIDAGI!» Aga ma tean ju omast käest, et vahepeal me lasemegi endiga nii käituda ja ei tee midagi. Ja vahepeal käitume ise teistega nii ja nemadki ei tee midagi.
Nagu see laul, et some people want to abuse you, some people want be abused by you.
Aga ma kindlasti soovitaks «Naist» lugeda. Tekst oli ladus ja mõnus lugeda. Jah, vahepeal oli natuke räige ka, aga mitte midagi punastamapanevat. Ja naljakas oli ka, eriti peatükk nimega «Orgasm». Või siis see lugu, kuidas nad linnas protesteerimas käisid Lollide Maainimestega.
Ja kindlasti tuleb ära märkida ka, mis pühenduse Ruitlane mu raamatusse kirjutas. Ning lugedes võiks seda meeles pidada…
Inimene on esimene.
