no minge põrgu
Üks on seesama ümberõppe küsimus. Samas sõltub palju sellest, mis on selle inimese enda taust, kui suuteline ta on sellest olukorrast välja tulema. Kui ta on hea inimene oma töökohal olnud, siis ma arvan et tal ei teki probleeme uue töökoha leidmisega. Külla aga kindlasti tal tekib mingi auk. Siis peavad aga pangad vastu tulema, pangad on ka korduvalt rõhutanud, et tulge rääkiga, kui teil on mingi mure.
Pevkur arvab, et minusugused ei saa tööd, sest kõik on endas kinni.
Okei, minu lugu. Jäin tööst ilma juunikuus, parasjagu vahetult pärast seda (vahetult üks päev pärast seda), kui olime kolinud üürikorterisse. Noh, seda korterit suutsime läbi häda pidada pool aastat, aga kui oli selge, et ikka uut tööd niipea ei tule, tulid ümberkorraldused. Hea seegi.
Umbes novembrikuus hakkasin ma tõsiselt ringi vaatama. Seni olin rääkinud oma tuttavatega Tallinnast, et kas kuskil leidub midagi. Jah, oleks leidunud, aga – keegi ei oleks mulle kinni maksnud seda, et ma elan Tartus. Kui ma saan loo pealt honorari, no heal juhul 700 krooni, tavaliselt kuskil 500 krooni (honoarid on kõvasti langenud), aga pean selle eest sõitma vähemalt kaks korda Tallinna vahet – kord allikaga kokku saamas (paraku on nad peamiselt Tallinnas), teine kord lugu küljele panemas – siis ongi juba honorariraha maha sõidetud.
Jah, muidugi, vaieldav, oleks võinud siiski ehk vastu võtta. No mis see sõitmine siis ära pole! Kõige olulisem on ju ree peal püsida… Aga jah, olin/olen jonnakas. Sest ma ei taha uskuda, et 3 aastat ülikooli, 45 000 õppelaenu (ja ma päriselt ÕPPISIN selle eest), ja ma kurat võtaks ei saa oma kodulinnas erialasel tööl töötada.
Siis läksin tööturuametisse. Kust öeldi, et vot. Ümber saab meil õppida ainult juuksuriks või küünetehnikuks. Ja kui küsisin, et kas saaks äkki mingi PHP-koolituse, et oleks IT-st huvitatud, siis naerdi näkku. Ja veel üks huvitav tõsiasi – töötu abiraha on 1000 krooni kuus kuskil. AGA SEDA SAADES EI TOHI SA MINGIT MUUD SISSETULEKUT OMADA. Ehk siis ma oleks pidanud loobuma oma Naiste järjejutust ja Digi Naisteka-külgedest, mis mõlemad annavad mulle küll pisikese sissetuleku, aga vähemalt MIDAGIGI.
Loobusin siis sellest, jabur ju!
Tööd olen otsinud aktiivselt, kuid Tartus pole. On olnud mõned tööpakkumised, kuhu olen kandideerinud, vestlusel olen käinud senini kolm korda, ülejäänud korrad pole isegi vestlema kutsutud. Viimasel ajal on isegi CV-Online lolliks läinud ja pakub mulle pidevalt tööd juristina või tarkvaraspetsina, aga noh, ma ei oska ju seda viimast. Ja koolitused on kuradi kallid, alates 4000st kroonist lõpetades viiekohaliste summadega.
Ärge tulge mulle rääkima, et kõik on minus kinni. Mõned asjad on ehk minus kinni, eriti see, et ma hakkasin pirtsutama nende Tallinnaga seotud töökohtade peale. Aga ma tahan elada Tartus, ma tahan töötada Tartus ja ma tõesti tahaks teha vähegi erialast tööd. Või kui mitte erialast, siis vähemalt väljakutsega tööd!
Praegu on perspektiiv minna tegema sisuliselt valvuritööd. Ja ma olen selle väljavaate üle sitaks õnnelik. Nii et ärge tulge mulle rääkima, et kõik on minus kinni.
/
Vahepeal ma mõtlen, et see PEAB olema karmavärk. PEAB. Sest tol saatuslikul kevadel, kui ma tegin oma elu lollimaid asju, sadas mulle iga päev kaks tööpakkumist. Ja oi kui ennast täis ma selle peale olin… Olin täiesti kindel ka kuni möödunud aastani, et ei teki probleemigi uue koha leidmisega, mind ju taheti, kuidas siis ma enam ei sobi… Aga näete, ei sobi. Mõned kohad põlgavad ära, sest olen noor, teised, sest pole teinud suhtekorraldustööd.
Ning teisalt ma mõtlen, et ma ju ei taha palju. Ma tahaks, et mu võlad maagilisel kombel kaoks (vähemalt need, mis on juba viiekohalised ja muudkui kasvavad ja mida peab maksma ära KORRAGA), ma tahaks, et ma saaks elada Tartus – täiskohaga.
Jap. Mul on kõrini kodus magamisest ja mittemidagi tegemisest. Kahjuks pole ma piisavalt andekas ja/või tugeva enesedistsipliiniga, et päevad läbi ilukirjandust kirjutada, teen seda ikka sama tihti kui varem. Varem tegin vist isegi rohkem, sest inspiratsiooni sain päevad läbi rohkem. Elades tuleb inspiratsioon, mitte kodus istudes.
/
Okei, nüüd ma läksin nii totaalselt masendusse kogu selle teema peale, et jube kohe. Aga tükk aega pole mind keegi niimoodi vihastanud kui see faking Hanno Pevkur. Pane end põlema, tõesõna.
Sarnasel teemal...
things people tweet
Ashton Kutcher saatis lingi, mis teda naerma ajab. Ja mind ka – kontrollimatult, eriti nüüd, unetu-segasena:
Ja link Henrik Roonemaalt, maailma kõige naljakamale teadussaatele:
Eriti hea on see – Have you worked out what we’re looking for? (*Eh, an applepie?*) – Correct! The answer is – water!
Aga lugu sai valmis ja nüüd hakkan und ootama:)
Sarnasel teemal...
lõpuks
Asi sai alguse sellest, et sain jõuludeks peened köögiriistad ja ilusa minimalistliku nagi, kuhu need riputada. Olime just enne seda tagasi Ropkasse kolinud ja mina olin suures entusiasmihoos «Teen remonti» köögi punaseks värvinud ja peas keerles miljon plaani, kuidas saada üürniku rikutud köök samaks kauniks omanäoliseks Punaseks Köögiks, mis ta oli paar aastat tagasi kui ma viimati siin elasin.
Siis selgus, et köögiseinad on nii jonnakad, et tavaline trell selle peale ei hakka. Siis oli veel mõni nädal niisama munemist ja ma juba harjusin täitsa ära, et kõik on kuskil laiali või topitud veinipudeli jaoks mõeldud peenesse kasti.
Ning siis lõpuks nüüd käis mehevend külas ja laenasime talt selle päris trelli, mis juhtmega seina käib ja vuhuu! Augud tekkisid, tüüblid sisenesid, kruvid keerdusid ja nagi kinnitus Musja kindla käe abiga.
Muidugi peegelpildis teistpidi, mitte pliidi kohale, nagu plaanitud, vaid hoopis kraanikausi kohale. Sest teist auku pliidi kohale puurides tuli ette mingi ImeKivi, millest enam edasi ei saanud ja oligi tutkit.
Aga ikkagi. Kaunis!
Sarnasel teemal...
thingies
Mida ma olen teinud, selle asemel et nüüd lõpuks kirjutamisega pihta hakata?
- käinud ja pildistanud põnevaid asju oma korteris
- käinud vannis
- tweetinud, muidugi
- lugenud blogisid
- pannud endale rahvusmeened.ee lehe bookmarkidesse, et äkki tellida sealt papud, kui homme tuludeklarite raha tuleb, aga ma kardan, et ei jää selleks vahendeid… võlanõuded saabuvad sagedamini kui suurem summa raha.
- lugenud oma vanu postitusi
- lugenud lennukiõnnetuse kohta Schipolis ja väristanud õudusest õlgu
- lugenud Armin Kõomägi raamatut «Nägu, mis jäi üle» (see on pühendusega, oh, oleks pidanud pilti tegema)
- kirjutanud seda blogiposti
- joonud veini
- kiusanud inimesi msnis
- kutsunud inimesi osalema muusikali massistseenis laupäeval-pühapäeval
- ja nüüd ma ausõna kirjutan vähemalt kaks novelli! vot!
Mul on nimelt täna plaanis all-nighter. Kuna Musja peab minema hommikul kell 5 minema, siis ma otsustasin, et seni kirjutan ja kell 4 teen talle hommikusöögi ja siis lähen ja vaatan, kas õnnestub magada päriselt, ilma ühegi rohuta.
