Kui me avastasime, et meie toas pole absoluutselt levi, hakkas Birx seda muidugi taga ajama. Selgus, et ainus koht, kus midagigi mõikab, on aknalaud. Tükk aega proovis B. saada levitust telefonist pilti. Siin tal lõpuks see õnnestus.

Vaade meie toa aknast. Idüll!

Helistas Piia ja laulis sünnipäevalaulu. Nagu Birxi ilmest näha, ütleb ta parasjagu:  “Adääh!”

Birx üritab mulle näidata, kuidas poseerida nii, et pildid tuleks normaalsed ja et ma ei näeks välja nagu väike poiss. Minu meelest iseloomustab see pilt väga hästi värskelt 27aastaseks saanud inimest.

Kunstiline foto jõusaalist.

Birx on esimest korda jooksulindil. Umbes viis minutit läks aega, et talle selgeks teha normaalset kõndimist – ta kõndis seal peal, nagu pooljalutu tegelane, kellel on kolm põlve.

Pärast parafiinhooldust. “Ära neid sokke pildista, need on Nadja omad!”

Birx tšekib lõunasöögilauas coole vanahärrasid.

Kaamliila, also known as karamellikissell.

See pilt pidi olema kuidagi sümboolne, aga ma ei suutnudki välja mõelda, kuidas täpselt. Ilmselt midagi stiilis “meie juured on hallid” vmt. Ahjaa, kui autoga korraks Värskas poes käisime, avastasime, et juba on esiklaasile tekkinud mingi sammal. Julmalt kiirelt vananevad asjad Värskas!

Kohustuslik sulnis õhtupilt Veeparadiisi ees.

Birxi sünnipäevalaud.

Gloria!

Birx eitab gravitatsiooni.

Meie viimane šampus, mille peilisime välja öövahilt, kes 70 krooni oma taskusse lükkas. Aga noh, eks me rikkusime seadust ka, kell oli mingi 1am või nii. Kuigi kui vaadata, mis “kavala nipiga” Reinu Pizza alkoholi edasi saab müüa, siis ilmselt on seadused ses osas väga laialt tõlgendatavad ja nii palju kui ma olen aru saanud, saab hotellidest ikka alksi osta. Kui sa seal ööbid.

Ja õhtu lõppes vaadates juutuubist noorusaja muusikavideosid. Pildil muidugi Gary Barlow.