ainult küsimused
Jälle üks küsimus suurele ringile – mis värk on, et kõik blogijad nüüd ühekorraga rasedaks jäävad? Tikker just sünnitas, hiljuti teatas Dooce, et ootab titat, järgnes Evelin teatega kaksikutest ja muidugi siis veel … Noh, neid on ühesõnaga veel.
Kas siis järelikult vastab tõele, et kui läheb külmaks ja pimedaks, on hea teki all nahistada? 
Või siis lihtsalt olen mina juba selles eas, et lihtsalt noh. Tuleb käia pulmades ja katsikutel rohkem kui kunagi varem?
Kuulake selle peale übernunnut Robert Downey Jr-it. Väga hea biidiga lugu on.
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Sarnasel teemal...
temaatilist muusikat
Lasin Andrisel peale panna plugina, millega saab nüüd mu jagatud muusikapalu kuulata. Täpselt nii, nagu Marta oma viimases postis ja nagu Jrigi teinud on. Ja ilma selleta, et ma peaksin seadust murdma ja muusika kuhugi üles riputama.
Ühesõnaga. Lumesadu on hetkeks küll üle jäänud ja ma sain täna (hoolimata hoiatusest oma sõiduvahend täna koju jätta) neliveoga mööda linna ringi «kihutada» (no sõidad pööretega 3,5 ja kiirust ainult 40), aga siiski oli lahe. Kui ma oleksin ainult poodi kapanud ja tagasi, ei teakski ma, kui ilus kõikjal on, siin ja linnast väljas ja.
Tänane päev on olnud jälle ideaalilähedane (ettevaatust, järgneb mida-sõin-mida-tegin-jutt). Kuigi öösel ei saanud und ja uinusin alles lõplikult pärast Inimese äraminekut hommikul kell 6, on siiski hästi olnud. Lugesin vannis [digit], jõin klaasi väga head valget veini (ma ei uskunud, et selline asi võimalik on, väga hea valge vein st), tegin imehead kalasuppi ja mässasin kassidega, kuulates jõululugusid, põletades küünlaid ja süües mandariini. Ja selle aasta aastavahetus tuleb väga lahe, vähemalt sama lahe kui eelmine (mis toimus nimetus Tšehhi väikelinnas Plženis), mis siis, et Marokosse ei lähegi.
Ning lõpuks, tänu Milliele, on mul ka see lapsepõlveaegne vaat et lemmiklugu, «Talveöö» olemas. No see, mida ikka kipud laulma, kui oled mõnes kohvikus talveõhtul hõõgveini joonud ja läbi lumesaju pärast hilisõhtul koju jalutad.
Audio clip: Adobe Flash Player (version 9 or above) is required to play this audio clip. Download the latest version here. You also need to have JavaScript enabled in your browser.
Sarnasel teemal...
ja kõik mattus vaikusse/+crazy eyes
Meie korter pole pikka aega nii valge ja pime olnud ühekorraga. Valge, sest, noh, lumi, eksole. Pime, sest, noh, lumi eksole tuiskas aknad täiesti läbipaistmatuks.
Kõik jõudsid ilusasti koju, isegi Egiptimaalt tulijad on nüüd kenasti tekkide all kodus. Mina veel vedelesin, kuulasin, kuidas Inimene kõrval hingab ja mõtlesin, et miks ma koguaeg ei suuda nii väikeste asjade üle õnnelik olla – suruda end kellegi sooja keha vastu, vaadata, kuidas aknal küünal põleb ja väljas lumi tuiskab…
Pussakas, muide, ronis täiesti mulle kurgu alla, ju sai kah külmetada rõdul sumbates. Ta tavaliselt nii memmekas ei ole.
Ja nüüd ma lähen ja püüan veel haarata sellel tundel sabaotsast kinni, et hea on. Mis siis, et pole tööd, kuhu homme minna, tühja neist miinustest pangaarvel – süüa ju on kapis, kaste on ka, kuhu pakkida, kõik armsad on elusad ja terved ja akna taga on jõulutuled.
Mõtlesin, et vaatan, millal eelmisel aastal pärislumi maha tuli. Selgub (Täiesti Adekvaatne Allikas ehk minu blog), et 29. novembril hoopis 13. novembril olla ma juba lumme mattunud hoovi vaadanud. Kuid aasta tagasi samal ajal kirjutasin ma hoopis hullu silmadest ehk the case of crazy eyes. Ja kuna see oli hirmus naljakas (mulle praegu lugeda), siis kopin selle oma arhiividest siia ka.
Enjoy!
