avgust

Kesklinnas elamise plussid:

+kõik on maru lähedal, nii et isegi sellise ilmaga, kui ei taha üldse välja minna, ei jää nälga, sest kaubamajja saab põhimõtteliselt ühe sammuga ja kui ma sooviks, võiksin ma seda (kaubamaja siis) kividega loopida

+koju ei pea taksoga sõitma, kui, siis ainult Birxi juurest

+isegi sinna äärelinna, kus elab Epp, jalutab põhimõtteliselt 20 minutiga

+kui president peaks mööda sõitma või akna all toimub paraad (vist varsti tuleb!), siis ma saan seda loožikohalt jälgida

Kesklinnas elamise miinused:

-aknad lähevad momentaanselt pärast pesu uuesti mustaks

-juba kolmandat hommikut ärkan ma selle peale, et keegi lihtsalt möliseb valjuhääldisse kuskil linnas

-tropid pargivad hoovi kinni

-üldse on sitt siia sisse keerata ja välja sõitmisel on alati šanss mõni inimene alla ajada

-müra!

//

Tegelt ma tahtsin kirjutada sügavamõttelist sissekannet sellest, kuidas ma ei ole viitsinud veel diivanit kokku panna pärast seda korda, kui Birx eelmisel nädalal või kunagi minu juures kräššis, ja kuidas me Pussakaga selles diivanvoodis nüüd mõnusamate kohtade pärast võitleme; ja milline on üldse kõige selle seos minuga ja minu kohaga universumis, aga vihm on nii trööstitu, et sellest tuleks üks veider-veider sissekanne. Selle asemel jalutame hoopis mööda minevikuradasid ja meenutame, mida on Daki teinud varem 25. augustil.

“Ma ei tea, kas see teeb mind paremaks inimeseks, aga eks seda ole näha.” (25.08.07)

“Aga meie kärbsepaberi külge pole veel ükski kärbes jäänud. Just nüüd jäi sinna kinni Andris, esimene liimpaberi saak. Minul oli jube naljakas, Andris oli püha viha täis, liimine ja on kindel, et kogu liimpaberimajandus on minu süü.” (25.08.06)

“Varvikute kandmisega on nagu stringidega. Kui neid esimest korda jalga/selga panna, siis on imelik tunne.” (25.08.05)

“sest kõigil oli paha ja kõik mõistsid üksteist ja nii me siis heietasime eelmise õhtu sündmusi ja suitsetasime veits ja jõime õlut veits ja hakkaski hea lõpuks.” (25.08.04)

2004. aastal kirjutasin ma nimelt värviliselt, jajah.

Nii palju siis sellest. On olnud aegu, on olnud aegu.

5 mõtet “avgust

  1. Evu

    Olen väga nõus esimese plussiga. Sest täna päästis just kaubamaja mu poes käimise murest. Sellise ilma ja peavaluga asub Rimi ilmselgelt liiga kaugel.

    Teine pluss: Daki elab kiviviske kaugusel. 😀
    Kividega ei loobi. Never.

    Vasta
  2. Jaanika

    Haa, Sa saad oma aknast siis snaiprit ka mängida 🙂
    (kui ma teaks kus Su aken on, hoiaks eemale).

    Vasta
  3. daki Postituse autor

    Vabalt saan, ainult et mind on ennast liiga hästi seejuures näha. Samas, meie korterist on lisaks uksele võimalik kahel eri kombel põgeneda. Kewl.

    Vasta
  4. jerru

    ah, mis? või karlovale truudust murdma?! 😀

    ei, okei. kui saaks, elaks vist isegi kesklinnale lähemal. kuigi ega siingi viga ole.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga