avgust
Kesklinnas elamise plussid:
+kõik on maru lähedal, nii et isegi sellise ilmaga, kui ei taha üldse välja minna, ei jää nälga, sest kaubamajja saab põhimõtteliselt ühe sammuga ja kui ma sooviks, võiksin ma seda (kaubamaja siis) kividega loopida
+koju ei pea taksoga sõitma, kui, siis ainult Birxi juurest
+isegi sinna äärelinna, kus elab Epp, jalutab põhimõtteliselt 20 minutiga
+kui president peaks mööda sõitma või akna all toimub paraad (vist varsti tuleb!), siis ma saan seda loožikohalt jälgida
Kesklinnas elamise miinused:
-aknad lähevad momentaanselt pärast pesu uuesti mustaks
-juba kolmandat hommikut ärkan ma selle peale, et keegi lihtsalt möliseb valjuhääldisse kuskil linnas
-tropid pargivad hoovi kinni
-üldse on sitt siia sisse keerata ja välja sõitmisel on alati šanss mõni inimene alla ajada
-müra!
//
Tegelt ma tahtsin kirjutada sügavamõttelist sissekannet sellest, kuidas ma ei ole viitsinud veel diivanit kokku panna pärast seda korda, kui Birx eelmisel nädalal või kunagi minu juures kräššis, ja kuidas me Pussakaga selles diivanvoodis nüüd mõnusamate kohtade pärast võitleme; ja milline on üldse kõige selle seos minuga ja minu kohaga universumis, aga vihm on nii trööstitu, et sellest tuleks üks veider-veider sissekanne. Selle asemel jalutame hoopis mööda minevikuradasid ja meenutame, mida on Daki teinud varem 25. augustil.
«Ma ei tea, kas see teeb mind paremaks inimeseks, aga eks seda ole näha.» (25.08.07)
«Aga meie kärbsepaberi külge pole veel ükski kärbes jäänud. Just nüüd jäi sinna kinni Andris, esimene liimpaberi saak. Minul oli jube naljakas, Andris oli püha viha täis, liimine ja on kindel, et kogu liimpaberimajandus on minu süü.» (25.08.06)
«Varvikute kandmisega on nagu stringidega. Kui neid esimest korda jalga/selga panna, siis on imelik tunne.» (25.08.05)
«sest kõigil oli paha ja kõik mõistsid üksteist ja nii me siis heietasime eelmise õhtu sündmusi ja suitsetasime veits ja jõime õlut veits ja hakkaski hea lõpuks.» (25.08.04)
2004. aastal kirjutasin ma nimelt värviliselt, jajah.
Nii palju siis sellest. On olnud aegu, on olnud aegu.
Sarnasel teemal...
Good day, sir! I said: good day!
Dear me:
I don’t really know how to tell you this, Your nostrils are insulting. I think I realized it last year outside of Chicago and I saw you sit on my best friend. I’m sure you’re scarred enough to understand that Santa doesn’t exist. I’m returning the couch cushions to you, but I’ll keep the oil socks as a memory. You should also know that I will tell the authorities about cocaine abuse.
Greetings to your freaky family,
Daki
MEME RULES:
Sarnasel teemal...
lisa:
27. vanaduse tundemärk võiks olla midagi sellist: kui sa käid klubis, siis peaaegu iga inimene, kellega sa seal kohtud ja juttu ajad, osutub sinust vähemalt kaks aastat nooremaks.
Ma olen vana! Miks mul muidu siis kõik kohad juba teist päeva tantsimisest nii väga valutavad?
