25 vanaduse tundemärki
Birxult, muidugi, võtsin. Mitte üldse alatult, täitsa ausalt.
25 vanaduse tundemärki
1. Su toataimed elavad ja õitsevad ning ükski neis ei kõlba suitsetamiseks. Mu toataimede hulka kuulub tšilli. Ehk siis enamik toataimi kõlbab vähemalt söömiseks (kassid söövad küll).
2. Seks ühekohalises voodi ei tule kõne allagi. Vabalt tuleb. Ja telgis, köögis, tugitoolis, seina najal, aknalaual jne küll. Ainult autos ei viitsi enam eriti.
3. Su külmutuskapis on rohkem toiduaineid kui õlut. Lihtsalt selle pärast, et mulle meeldib süüa teha ja joogid lähevad kohe joomiseks enamasti. Minu meelest on vanaduse üks tundemärke väljapaistev baarikapisisu.
4. Kell on 6 hommikul. On ärkamise, mitte magamamineku aeg. Oleneb, oleneb. Vahepeal teen tööd isegi sel ajal neil päevil siin.
5. Sa kuuled oma lemmiklaulu klassikaraadiost. Vabalt.
6. Sa jälgid ilmateadet. Ainult surfiilmade jaoks.
7. Su sõbrad abielluvad mitte ei “käi”. Heh, mõned isegi sebivad veel. Ma ausalt ei teadnudki, et see on veel ametlik termin 
8. 120 päeva asemel on sul 28 päeva puhkust. Mul ei olegi puhkust, ma olen all work no play või siis töötu. Kuidas elu parasjagu otsustab.
9. Mõiste “korralikud riided” ei tähenda enam puhtaid teksasid ja pusa. Pole kunagi tähendanudki.
10. Sina oled see, kes helistab politseisse siis, kui kusagil muusika liiga kõvasti mängib. Vabalt.
11. Vanemad sugulased tunnevad ennast sinu kuuldes täiskasvanute nalju rääkides mugavalt. Kahjuks küll.
12. Sa ei tea, mis kell kiirtoidukohad kinni pannakse. Oleks meil siis mõni peale mäki, siis võib-olla jah ei teaks. Ajaa, Sirius on ka 23ni lahti, seda tean ka. Kuldset Vasikat vaat ei tea enam.
13. Su auto liisingumakse tõuseb ja kindlustusmakse langeb. Pole elun midagi kindlustanud. Ma lihtsalt sõidan.
14. Su koer on teaduslikul dieedil mitte ei söö kiirtoidu jäätmeid. Kui raha on, siis saavad teaduslikku. Kui raha pole, peavad kitkätti sööma, mis on tegelt üks saast.
15. Diivanil magamine paneb selja valutama. Voodis magamine ka, aga seda sellepärast, et meil on voodi katki ja madrats muhklik.
16. Sa teed lõunauinakuid. Enam aastaid ei tee. See komme käis aga läbi kesk- ja ülikooli minuga kaasas. Seega hoopis vastupidi jälle.
17. Õhtusöök ja kino ongi kogu väljaskäimine, mitte ainult sissejuhatus. Oleneb, kellega.
18. Hunniku grillkanakoibade söömine öösel kell 3 mitte ei rahusta, vaid hoopis ärritab su seedimist. Minu seedimist võivad muud asjad ka ärritada, aga öösel kell 3 söömine on tegelt pigem üldse rumalus.
19. Apteegis käid sa ibuprofeeni ja söetablettide, mitte rasedustesti või kondoomide järel. Igast asjade järel käin. Ja siukeste nimedega asjade, et oi-oi-oi. Aga neid asju ostan ka, jah.
20. 50 kroonine veinipudel ei ole enam “päris hea kraam”. Väkk indeed. Ikka 100 krooni ja üles on selline julge pakkumine.
21. Sa sööd hommikusöögi ajal hommikusööki. Aga ma tõusen suvaliselt üldiselt. Ma tõusen brunchi ajaks.
22. “Ma ei jõua enam nii palju juua, kui vanasti” asemel ütled sa “Ma ei joo enam kunagi nii palju”. Üldiselt ma ikka ütlen, et «Ma ei joo enam kunagi». Nagu kõik ütlevad.
23. 90% ajas, mis sa arvuti ees istud, kulutad sa tõesti töö tegemiseks. Ohei. Aga see tähendab lihtsalt, et ma olen liiga kaua arvuti taga.
24. Sa jood enne baari minekut kodus selleks, et raha kokku hoida. Jah. Aga baarihinnad on ju üüratud ja mitte iga kord ei vea niimoodi, et baariomanik annab sulle raha, et seal edasi juua, eks ole. Või ei taha endine kursavend sulle pidevalt midagi osta. Enamasti tuleb ise ikka osta.
25. Kui sõbranna teatab, et ta on rase, siis sa õnnitled teda, mitte ei küsi, et kuidas kurat see nüüd juhtus. Heh, enamike sõbrannade puhul ma ei imestaks üldse, KUIDAS see küll nüüd juhtus… Aga õnnitleks, raudselt.
Boonus:
26. Sa loed terve nimekirja läbi ja otsid paaniliselt üht punkti, mis sinu puhul ei kehti. Sa ei leia seda. Siis saadad sa selle nimekirja aadressi paarile vanale sõbrale või lausa lingid oma blogis, sest sa tead, et see meeldiks neile ka. Ma olen iginoor, tõepoolest. Aga sellele lärmile, mis praegu väljas on, tahaks küll mendid kutsuda. No mida kuradit?! Kesse lõugab keset ööd?! Oleks siis, et Ruja siia kostaks, oleks ideaalne. Aga see on mingi tont valjuhääldiga kuskil. Põrssakari…
Sarnasel teemal...
RUJA!!!
Igal pool on juba küll ära öeldud, et Ruja on nii-nii hea, aga kuna ma just tulen sealt, täis sellist… uskumatut kogemust, pean ma seda jagama.
See on lihtsalt uskumatu, kui hea rolli tegi Võigemast Rannapina, milliselt mõjus Risto Kübar Nõgistona… Ja muidugi, kes oleks võinud arvata, milline talent peitub «Kodu keset linna» heledapäise ja tagasihoidliku Henri ehk Sergo Varese sees? Mees andis endale selle rolliga sellised mõõtmed, et kõik see tunne ei mahu minu sisse praegu lihtsalt äragi.
Ja mis siis, et sadas vihma vahepeal ja et natuke olid käed külmast kangeks tõmbunud, kui ovatsioonide ajal oleks tahtnud neid küljest plaksutada; ja mis siis, et kõht valutas ja mu ees istusid töllid. See kõik oli seda väärt ja rohkemgi!
Ma ei suuda ette kujutada, millist tööd pidid Semper ja Ojasoo tegema, et kõike seda, mis on Ruja, kokku panna selleks, mis oli täna seal laval… Kui palju räägiti sümbolite keeles… Ühelt poolt oleks nagu vaadanud väga head filmi, teiselt poolt aga oleks nagu olnud ise seal sees. Kui nemad jõid šampust, kahetsesin ma valusalt, et olin ühe pudeli šampust maale jätnud. Kui nemad Tartu Levimuusikapäevadest rääkisid, olin ma solvunud, et ma olen sündinud 84. aastal. Ja kui Gunnar Graps oma lühikese kilje laval tegi, ja sellest ainult kahe vihjega märku andis, olin ma rõõmus, et selle ära jagasin.
Arutasime pärast, et ei tea, kas Nõgisto või Rannap ka solvusid. Ning jõudsime järeldusele, et miks nad oleksid pidanud. Rannap – jah, küll ülbe ja Suur Isiksus, aga tõeline geenius! Ja Nõgisto… Oh, mul on Nõgisto vastu praegu väike armumine vist.
Kui karm on mõelda, kuidas kõik hääbus… Üks Eesti vägevamaid bände lihtsalt hääbus 80ndate lõpu segasesse aega, kuigi – ka praegu on ju samamoodi. Ikka on vaja saada raha, ikka on vaja saada paremaid esinemisi. Ja Eestist on neid raske leida. Ja siis juhtubki nii, et andekad tüübid lõpetavad lauldes laeval purjus soomlastele, joovad ennast põhja, nii et pole toidurahagi… Ja surevad. Enne tehes veel viimase esinemise nimetus (olgu, Rogun oli) Tadžikistani mägikülas.
Kõhe küsimus jääb. Kuidas taipas Reet Linna Olav Ehala Alendrilt selles telesaates küsida: «Kuidas sa end vee all tunned?»
Mul oli raske pisaraid tagasi hoida, kui järsku sai sümbolite keelest selgeks, et… See, mis seal laval on, on viimne õhtusöök. Apostlid ja Alender, Kristusena.
Ja siis oligi kõik vaikseks jäänud…
(Ma nüüd uurisin järgi, et Alenderi jaoks oli see sõit Estonial siiski esimene, mitte ta ei olnud seal juba pikalt laulnud. Me enne jäime selle üle pikemalt arutlema. Ja mul on tunne, et Alender võis olla bipolaarne.)
