kuidas daki auto eest hoolitseb
duckee says:
krt mul just meenus, et vist ei peagi õli veel vahetama, alles 120 peal, aga praegu 116
duckee says:
aga noh, küll ma esinduses räägin siis. see vant oli mingi totaalimelik, kellele ma helistasin
duckee says:
torises aind telefoni
duckee says:
head aega ka ei öelnud
patsy says:
no kõige lihtsam on see
patsy says:
et sa paned esinduses aja kinni, sõidad sinna, imed see 1-1,5h sõrme ja sõidad siis koju
patsy says:
aeganõudvam on see, kui sa otsid, kust seda õli ja värki saada jne ja siis selle varandusega esindusse minna ja nõuda, et sa ostsid ise kõik asjad ja sa tahad et just need asjad sisse pandaks jne
duckee says:
:d no ma panin aja kinni juba
duckee says:
nii et ma võin sinna minna mõlemat moodi
patsy says:
no igaks juhuks võid enne küsida, et ega nad sind perse ei saada, kui sa oma kodinatega sinna vajud
patsy says:
kuigi, nad ei tohiks seda teha
patsy says:
teoorias
duckee says:
päh, ma ütlen, et oli mees, kes ainult torises, seega
duckee says:
vabalt võivad
duckee says:
a noh, eks ma helistan ja loodan, et ei satu sama mehe peale
duckee says:
no ausõna, kurat, elementaarne viisakus võiks olla ikka inimestel, kes võtavad ametitelefoni vastu
duckee says:
and it wasn’t like i was being a woman about it
duckee says:
ma teadsin jumalasta hästi kõike, mida ta küsis
patsy says:
no vaata millega sa sõidad ka
patsy says:
loogiline, et inimene vastab nii
patsy says:
vaata kus ta töötab
patsy says:
OPELi teeninduses
patsy says:
seal on ju tööd nii et tapab
patsy says:
seal peabki kiirelt telefonikõne ära lõpetama, et saaks järgmise kliendi ette võtta
duckee says:
patsy says:
mõni ime siis, et ei ole aega viisakusteks
duckee says:
nii et ma olen lihtsalt asjaolude ohver
patsy says:
just
Sarnasel teemal...
I always said I hated this city and now that I’m leaving, I’m trying to taste the air for the first time.
Iga kord Tallinnale mõeldes tuleb mu sisse selline magusvalus peaaegu-kodu-igatsus. Mulle on viimasel ajal sageli kangastunud need korrad, kui ma jõlkusin üksi linna peal pärast tööd, ostsin midagi head, lugesin Tammsaare pargis raamatut, loivasin Islandi väljakul ja välismini taga. On tulnud meelde need salajased kiirkohtumised öös sealsamas pargis. Või vähem salajased jaurid pärast Placebo kontserti ikka veel selles «Medsi»-uimas.
Iga kord Tallinnas käies ma tunnen end seal peaaegu-hästi-peaaegu-väljaspool-konteksti. Selles mõttes, et kõik on seal nii kodune, osad tänavakivid on talla all tuttavadki, aga mina enam ei ela seal.
See on umbes nii, et iga kord Ropkas käies tõmbub süda valusaks kämbuks, sest see on mu kodu ja mina enam ei ela seal.
Tallinn on teistmoodi kodu. Kas inimesed võib olla mitu kodu? Eriti, kui ta on samal ajal kodutu?
Sarnasel teemal...
asi, millega kindlasti tegeleda enne lõunat…
1. Are there any weird «food rules» you have? Feel free to list as many as you like.
Mul on selline «food rule», et ma ei taha eriti, et keegi teeks suitsu, kui mina söön. Õnneks nüüd enam ei tohi suitsetada kohvikutes. Ja reeglina ei oska ma teha magedaid asju, ega ühte asja samamoodi kaks korda järjest. Ja ma ei oska teha pannkooke, munapraadimise olen peaaegu selgeks saanud. Ahjaa. Ja ma ei maitse toitu kunagi enne, kui see on valmis saanud. (Ma tean, et ilmselt vist võiks… Aga mulle meeldib meeldivalt üllatuda:)
2. When you were growing up, what ONE thing did your parents always remind you of, when it came to meal time (or cooking)?
Lisaks kätepesemisele tuletati alati meelde, et ei tohi küünarnukke lauale panna, kui sööd. Sellest ei saa ma senimaani aru, et miks?
3. Is there anyone you know whose food you won’t eat (for one reason or another)?
Ega ei tule küll sellist inimest pähe.
4. Is there anything you «specialize» in cooking, that people actually ask for?
Ma tean, et ma olen suutnud oma ema viia täiesti sõltuvusse oma kalasupist:)
5. When you were growing up, what one meal do you remember as being your favorite?
Boršisupp maitses mulle hullupööra. Laupäevahommikused kuumad juustusaiad. Kotletid. Vanaema pannkoogid mustsõstramoosiga.
6. Today, what is your IDEAL meal?
Ma mõtlesin, et teeks lahtist pirukat à la Tanel Veenre, aga ma mõtlen veel…
