kuidas daki auto eest hoolitseb
duckee says:
krt mul just meenus, et vist ei peagi õli veel vahetama, alles 120 peal, aga praegu 116
duckee says:
aga noh, küll ma esinduses räägin siis. see vant oli mingi totaalimelik, kellele ma helistasin
duckee says:
torises aind telefoni
duckee says:
head aega ka ei öelnud
patsy says:
no kõige lihtsam on see
patsy says:
et sa paned esinduses aja kinni, sõidad sinna, imed see 1-1,5h sõrme ja sõidad siis koju
patsy says:
aeganõudvam on see, kui sa otsid, kust seda õli ja värki saada jne ja siis selle varandusega esindusse minna ja nõuda, et sa ostsid ise kõik asjad ja sa tahad et just need asjad sisse pandaks jne
duckee says:
:d no ma panin aja kinni juba
duckee says:
nii et ma võin sinna minna mõlemat moodi
patsy says:
no igaks juhuks võid enne küsida, et ega nad sind perse ei saada, kui sa oma kodinatega sinna vajud
patsy says:
kuigi, nad ei tohiks seda teha
patsy says:
teoorias
duckee says:
päh, ma ütlen, et oli mees, kes ainult torises, seega
duckee says:
vabalt võivad
duckee says:
a noh, eks ma helistan ja loodan, et ei satu sama mehe peale
duckee says:
no ausõna, kurat, elementaarne viisakus võiks olla ikka inimestel, kes võtavad ametitelefoni vastu
duckee says:
and it wasn’t like i was being a woman about it
duckee says:
ma teadsin jumalasta hästi kõike, mida ta küsis
patsy says:
no vaata millega sa sõidad ka
patsy says:
loogiline, et inimene vastab nii
patsy says:
vaata kus ta töötab
patsy says:
OPELi teeninduses
patsy says:
seal on ju tööd nii et tapab
patsy says:
seal peabki kiirelt telefonikõne ära lõpetama, et saaks järgmise kliendi ette võtta
duckee says:
patsy says:
mõni ime siis, et ei ole aega viisakusteks
duckee says:
nii et ma olen lihtsalt asjaolude ohver
patsy says:
just
Sarnasel teemal...
I always said I hated this city and now that I’m leaving, I’m trying to taste the air for the first time.
Iga kord Tallinnale mõeldes tuleb mu sisse selline magusvalus peaaegu-kodu-igatsus. Mulle on viimasel ajal sageli kangastunud need korrad, kui ma jõlkusin üksi linna peal pärast tööd, ostsin midagi head, lugesin Tammsaare pargis raamatut, loivasin Islandi väljakul ja välismini taga. On tulnud meelde need salajased kiirkohtumised öös sealsamas pargis. Või vähem salajased jaurid pärast Placebo kontserti ikka veel selles «Medsi»-uimas.
Iga kord Tallinnas käies ma tunnen end seal peaaegu-hästi-peaaegu-väljaspool-konteksti. Selles mõttes, et kõik on seal nii kodune, osad tänavakivid on talla all tuttavadki, aga mina enam ei ela seal.
See on umbes nii, et iga kord Ropkas käies tõmbub süda valusaks kämbuks, sest see on mu kodu ja mina enam ei ela seal.
Tallinn on teistmoodi kodu. Kas inimesed võib olla mitu kodu? Eriti, kui ta on samal ajal kodutu?
Sarnasel teemal...
asi, millega kindlasti tegeleda enne lõunat…
1. Are there any weird «food rules» you have? Feel free to list as many as you like.
Mul on selline «food rule», et ma ei taha eriti, et keegi teeks suitsu, kui mina söön. Õnneks nüüd enam ei tohi suitsetada kohvikutes. Ja reeglina ei oska ma teha magedaid asju, ega ühte asja samamoodi kaks korda järjest. Ja ma ei oska teha pannkooke, munapraadimise olen peaaegu selgeks saanud. Ahjaa. Ja ma ei maitse toitu kunagi enne, kui see on valmis saanud. (Ma tean, et ilmselt vist võiks… Aga mulle meeldib meeldivalt üllatuda:)
2. When you were growing up, what ONE thing did your parents always remind you of, when it came to meal time (or cooking)?
Lisaks kätepesemisele tuletati alati meelde, et ei tohi küünarnukke lauale panna, kui sööd. Sellest ei saa ma senimaani aru, et miks?
3. Is there anyone you know whose food you won’t eat (for one reason or another)?
Ega ei tule küll sellist inimest pähe.
4. Is there anything you «specialize» in cooking, that people actually ask for?
Ma tean, et ma olen suutnud oma ema viia täiesti sõltuvusse oma kalasupist:)
5. When you were growing up, what one meal do you remember as being your favorite?
Boršisupp maitses mulle hullupööra. Laupäevahommikused kuumad juustusaiad. Kotletid. Vanaema pannkoogid mustsõstramoosiga.
6. Today, what is your IDEAL meal?
Ma mõtlesin, et teeks lahtist pirukat à la Tanel Veenre, aga ma mõtlen veel…
Sarnasel teemal...
mojito mood
Kuna väljas on suvi ja pirogov on rahvast täis ja emod naeratavad ja emojõgi pole enam mitte hallikaspruun, vaid kaunilt sinine (ma tean, me käisime täna lähedalt vaatamas), ja kuna ma täna lähen torkan näpud mulda ja teen endale lõppeks korraliku maitsetaimepeenra, ja kuna me lähme homme päevitama (or sth), siis…
…siis täna on mojito mood*.
Ammu on juba rummikoolade ja kuubavabaks-lähmeranda-surfdude-hangloose-randomhang-händomräng-aeg!
Jri ütleb hästi, kui ta ütleb, et Eesti kevadet tunned soontes voolamas, vemmeldamas, tukslemas, laulmas, mühisemas…
//
Tänase päeva uudisväljend: «intelligentsusega hoorama».
/
Ahjaa, mul ei olnudki väga midagi tegelt öelda. Lihtsalt, et… KVD! Ja kogu see kvd ei mahu hinge ära noh.
Olge paid ja minge linna jalutama, ampsake pungi Kairi kombel ja vaadake, kuidas kased silmnähtavalt rohelisemaks muutuvad.
Täna on reede!
/
Ja unenägudest me ei räägi.
–
*Mojito mood’i kohta küsige mult eraldi.
Sarnasel teemal...
A76
Mul tuli praegu meelde, et.
Birxil on auto, eks. Päris paljud teavad, et tal on selline imetabane auto, mille bensunäidik on alati põhjas, ja mitte heas mõttes. Ma olen eluaeg imestanud, et kuidas ta küll nii sõita julgeb, aga näed, julgeb. Ma kahtlen, kas selle auto paak on üldse kunagi olnud täiesti täis, vähemalt viimase kolme aasta jooksul.
Senini on kõik läinud suhteliselt tavapäraselt. Ma täpselt ei tea, kuidas Birx oma vahemaid mõõdab (sisetundega?), aga igal juhul – ära ta sõidab oma tühja paagi ja aurude peal vajalikud otsad.
Nüüd kaks nädalat olen ma saanud teda hädast välja aidata. Ning kuni eilseni läks kõik suhteliselt valutult.
Kuni need kuramuse rööpad, mida Tartu tänavateks ja teedeks nimetatakse, viskasid autot siia ja sinna ning lõppkokkuvõtteks toimus autos järgnev stseen.
Birx: [Käib kolakas ja teeb ehmunud näo.]
Daki: «Kurat, ärge munege mul siin ees, kas te ei näe, et mul on kiire?!»
Birx: «Hmm… Natuke nagu… bensuhaisu lõi üles…»
Daki: [lisab kiirust ja karjub]
Birx: «Miks sa pidurdad?»
Daki: «No need tropid mul siin ees pidurdavad… Aa, valgusfoor… Mine roheliseks… MINE ROHELISEKS!!!»
Samal ajal täitub auto bensuhaisuga.
Lõppkokkuvõttes: pagasnik on bensune ja kui ma maantee peal sõitmas käisin, et seda välja saada, siis hiljem piisas siiski vaid viiest minutist seisvas autos, et saada täielik A76 üledoos.
Hilisem küsimus: «Miks te siis A76 võtsite?» ei olnud enam naljakas.
Aga see oli küll naljakas, kui Piia, kelle käed said bensuseks, üritas minna sibimeeste juurde, kes roiskvett tänaval ringi pahistasid, käsi pesema.
Vihma käest räästa alla, indeed…
Sarnasel teemal...
5 asja, mida ma oman
Name a CD you own that no one else on your friends list does.
Ma olen päris kindel, et kellelgi pole Take Thati plaati «Never Forget – The Ultimate Collection». Ja siis, ma usun, pole ka kellelgi Dahlingu ega Mika plaate.
Name a book you own that no one else on your friends list does.
Ma ei tea, milline on see «friends list», mida silmas peetakse, aga ma olen päris kindel, et kellelgi pole neid kokaraamatuid, mis ma Bordersist ostsin. Või siis Hunter S. Thompsoni «Fear and Loathing in Las Vegas».
Name a movie you own on DVD/VHS/whatever that no one else on your friends list does.
«Saw II»
Name a place that you have visited that no one else on your friends list has.
Ee… Brüssel vist.
Name a piece of technology or any sort of tool you own that you think no one else on your friends list has.
iPod nano:) Ja muidugi, diktofoni ka mu sõpradel pole.
Sarnasel teemal...
4 asja
4 tööd, mis mul on olnud:
- ajakirjanik
- piletöör
- lapsehoidja
- latipoiss (maamõõtmisel – ja see läheb töö alla arvesse, sest ma sain selle eest raha)
4 filmi, mida vaataks uuesti ja uuesti:
- «The Fight Club»
- «Twelve Monkeys»
- «Breakfast at Tiffany’s»
- «Fear and Loathing in Las Vegas»
4 kohta, kus ma olen elanud:
- Karlovas
- Ropkas
- Kaupmehes
- Karlova ja Ropka piiri peal
4 sarja, mida ma armastan:
- «How I Met Your Mother»
- «Criminal Minds»
- «The Big Bang Theory»
- «House, MD»
4 kohta, kus ma olen puhkamas käinud:
- Saaremaa
- Slovakkia
- Tšehhi
- Cambridge
4 lemmikrooga:
- Kanakarri
- Tomati-tšilli supp
- Pasta boloneese
- Kana-wok
4 veebilehte, mida ma külastan iga päev:
- Google Reader
- Gmail
- Tvtorrents.com
- ihavealife.com
4 kohta, kus ma praegu parema meelega oleksin:
- Siin on ka päris hea ausalt öeldes
- Väljas soojas päikese käes pingil koos kohvitassi ja raamatuga
- Maal isa juures, võtaksin päikest ja jookseks Tipsaga võidu
- Ee… nojah, kaisus.
4 inimest, kellele ma palli viskan:
Sarnasel teemal...
how death feels like
«Mul on igav!»
«Igav? Mis mõttes igav? Ise oled tööinimene ja sul on igav.»
«Iiigaaaav! Ja ma pean minema homme Tallinnasse ja ma ei saa isegi midagi teha tänu sellele täna õhtul.»
«Alkohol ei ole lahendus.»
«Iiiigaaaaaav!»
«Kas sa oma lilled istutasid ümber?»
«Ei. Ma ei viitsi. Mul on igav!»
«No näed. Siis sul pole mitte igav, vaid sa oled lihtsalt laisk.»
Sarnasel teemal...
Why start a blog?
Young Guy, trying to hit on a girl: I’ve been thinking about starting a blog.
Girl: [silence.]
Young Guy: You know, if I were to start a blog, I’d make it about t-shirts.
Girl: [silence.]
New Yorkis mõeldakse ja räägitakse. Aga, jajaa, selle valguses: ajaveebide konkurss on alanud!
Sarnasel teemal...
seda et
Viimastel aegadel Ekspressi lugedes on jäänud silma uudissõna «peagu».
Kontekstist loeb välja, et mõeldud on selle all siiski sõna «peaaegu», mitte näpukaga sõna «peagi».
Kas keegi oskab seletada, milles asi? Ükskord leidsin sõna «peagu» loost, mis rääkis EPLi ja keeleinspektsiooni kaasusest ja kirjavigadest ja pidasin seda osavaks loosse peidetud irooniaks. Aga nüüd kordub sõna «peagu» vaat et iga nädal.
Kas on tegu mingi uuendusega, millest ma midagi ei tea? Uus sõna, mis parandab väljendusoskust? Somebody? Anybody?
